Koolitaja ajalugu 1998-2013

• 

Tiigrihüppe SA koolitaja

1998-2001 Arvutiõpetuse algkursused - 6 kursust
2001-2004 Arvuti Koolis - 13 kursust

2003-2004 Uurimistööde tegemine ja vormistamine arvutil - 2 kursust
2005-2007 Projektipaun - 2 kursust
2006-2012 DigiTiiger - 10 kursust

2008 CMS Joomla! abil kodulehe loomine („DigiTiigri” koolitajatele) - 1 kursus

2009-2013 Õppiv Tiiger 2008-2013,  lisakursused - 7 kursust

E-kodaniku koolitusvõrgustiku „Ole Kaasas“ koolitaja

2009 Algõpe Arvuti- ja internetikoolitus - 3 kursust (37 koolitatut)

2010 Täiendõpe Arvuti ja Interneti koolitus: ID-kaart, Mobiil-ID ja e-teenused - 9 kursust (86 koolitatut)

2011 Arvuti ja internet (2 kursust)

Koolitused oma koolis

2009 Kooli veebilehel materjalide avaldamine CMS Joomla baasil (oma kooli õpetajatele) - 2 kursust

2010-2011 Google Docs abil ainesektsioode ühistööplaani koostamine ja aastaraamatu kokkupanek (ainsektsioonide juhatajatele) - 2 kursust

---

Tiigrihüppe Sihtasutuse ja Intel Corporation`i koostööna
käivitusid 2001. a. sügisel kõigis vabariigi maakondades arvutialased jätkukursused

"Arvuti koolis" (IntelŪ Teach to the Future).

Eesmärk: Anda õpetajatele info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) ainetunnis kasutamise pädevused

Sihtgrupp: Üldhariduskoolide õpetajad, kutseõppeasutuste üldainete õpetajad, lasteaedade ning huvi- ja muusikakoolide õpetajatel.

Vajalikud eelteadmised: Arvutikasutuse algoskused

Õppekava: Koolitus koosneb kümnest teemast ehk moodulist. Kursuse käigus valmib igal kursuslasel õppematerjal.

Kestus: 40 akadeemilist tundi (40 x 45 minutit)

Hind: Õpetajatele tasuta. Kursuseid finantseerivad Tiigrihüppe Sihtasutus ja Intel Corporation.

Kõik kursuse lõpetanud saavad Tiigrihüppe Sihtasutuse tunnistuse ja tasuta õppematerjali.

Kursuse õppekava on jaotatud kümneks teemaks ehk mooduliks.

MOODUL 1
Loome ühe slaidiprogrammi st õpime kasutama programmi PowerPoint.
Teema: tutvustada ennast, oma töid ja tegemisi.

MOODUL 2
Otsime oma tööks materjali Internetist st õpime kasutama Interneti katalooge ja otsingumootoreid.
Teema: leida materjale mõneks uurimusteemaks, mis põhineks sellel, mida Sa parasjagu õpetad.

MOODUL 3
Vaatleme erinevaid suhtlemisviise Internetis st õpime kasutama e-posti, postiloendeid, uudisgruppe, vestlusringe.
Teema: leida Internetist võimalusi suhelda oma eriala inimestega.

MOODUL 4
Loome reklaamlehe või brošüüri st õpime kasutama programmi Publisher
Mõtle, millest Sa selle reklaamlehe või brošüüri teed. Enne, kui tegema hakkad, peaks Sul idee valmis olema, mida teha.

MOODUL 5
Koostame õpilasele tööjuhendi st vaatame neid võimalusi, mida pakub programm Word.
Teema: koostada õpilasele mingi tööleht, mille idee peaks Sul enne tundi jällegi valmis olema.

MOODUL 6
Valmistame Interneti kodulehekülje st kasutame veebilehe tegemiseks Publisheri
On vaja ideid, kuidas saaks veebilehti oma õppetöös kasutada.

MOODUL 7
Loome PowerPointiga esitluse st jätkame PowerPointi õppimist.
On vaja ideid, kuidas Sa saaksid kasutada õpilaste loodud esitlusi oma õppetöös.

MOODUL 8
Vaatame, kuidas kergendada õpetaja administratiivset tööd st uurime Exceli võimalusi
Teema: vaatame, kuidas töödelda andmeid - klasside nimekirju, hinnete tabeleid jms.

MOODUL 9
Arutleme, kuidas kasutada arvuteid oma igapäevatöös ja valmistame lõputööd.
Lõputöö teema on Sul kindlasti juba mõeldud. Seda saadki nüüd realiseerida.

MOODUL 10
Anname hinnangu kursusele ja teeme tulevikuplaane.
Üht-teist uut õpime ikka ka!

Kursuse lõpuks valmib igal kursuslasel õppematerjal, mis võib olla:
• Tunnikava, millesse on integreeritud IKT kasutamine
• Töölehed või ülesanded õpilastele IKT kasutamisega
• Kokkuvõtvad tööd: tunnikontrollid, kontrolltööd, testid
• Veebilehekülg ühe õppeteema kohta

Töö koostamisel tuleb kasutada kursusel omandatud oskusi, näiteks:
• multimeedia esitluse koostamist ja esitamist
• õpilaste juhendamist osalemiseks IKT-l põhinevates õpiprojektides
• õpitarkvara ja internetis olevate õppematerjalide integreerimist tunnikavasse
• veebilehekülje loomist
• tekstitöötluse ja tabelarvutuse rakendamist aineõpetuses

Töö peab moodustama terviku ja olema praktiliselt kasutatav.

Töö esileheküljel tuleb ära märkida:
• õppeaine, töö teema ( vt. www.koolielu.ee: Bioloogia > Rakud ja mitterakulised > rakuõpetus)
• pealkiri
• kooliaste, kus seda õppematerjali saab kasutada
• autori nimi
• kool
• maakond
• koolitaja nimi

Parimad tööd pannakse portaali Koolielu, et ka teised õpetajad saaksid neid kasutada.

Soovitused lõputöö koostajale:

IKT vahendite kasutamisel oma igapäevases kutsetöös ja loodavates õppematerjalides on olulisim:

- pöörata rohkem tähelepanu edastatava sisule, mitte ainult välistele (IKT vahendite poolt võimaldatavatele) efektidele
- ainemetoodika, et koostatud materjal võimaldaks õppetöö kvaliteeti tõsta ning õppetunni tulemusel omandataks uut või kinnistataks õpitut
- mitte unustada, et IKT-vahendeid kasutataks eelkõige selleks, et õppetöö põhisisu toetada ja informatiivsust lisada, IKT-vahendite kasutamine pole eesmärgiks omaette

Seetõttu on soovitav lõputöödes vältida:

- tehniliste eriefektide põhjendamatut kuhjamist loodavatesse materjalidesse, sest pearõhk peab langema esitatu sisule
- kujunduse osas liialdusi; kujundus peab sisu toetama, mitte ületama ja muutuma eesmärgiks omaette

---

 DigiTiiger

Tiigrihüppe Sihtasutus 2005

DigiTiiger on DigiTiiger on Tiigrihüppe Sihtasutuse uus innovatiivseid õppemeetodeid ja õppevahendeid siduv õpetajate täiendkoolituskursus.

Kursuse loomise idee sai alguse lõppenud ulatuslikust koolitusprojektist “Arvuti koolis”. Selle kursuse lõpetas kolme aasta jooksul üle 10 000 õpetaja, saadud tagasiside põhjal ootavad õpetajad uut, järgmise taseme koolitust.

40-tunnine DigiTiiger koosneb kümnest moodulist, kus iga mooduli põhiteema on seotud kursust läbiva teemaga, nagu näiteks aktiivõpe ja erinevate tarkvarade tutvustamine. Käsitlemist leiavad e-õppe keskkonnad, e-portfoolio, mõiste- ja mõttekaardid, uusmeedia ja koostööprojektid õppetöös. Suurt tähelepanu pööratakse õpitarkvara ja veebilehtede hindamisele ning teadmiste kontrollimise meetoditele ja mõtestatud õppimisele. Kursuse käigus valmib igal osaleval õpetajal isiklik e-portfoolio, kuhu on koondatud kogu kursuse jooksul käsitletud materjal.

Suur osa õppetööst toimub e-õppe keskkonnas. Kursuse raames kasutatakse erinevaid koolituskeskkondi: kogu projekti administreeritakse veebipõhises sisuhaldussüsteemis Plone, õpetajate koolituses kasutatakse IVA õppekeskkonda ja tööks õpilastega koolitatakse õpetajaid kasutama koolituskeskkonda VIKO.

Kursuse lühikirjeldus

Kursuse sisuks on aktiivõppemeetodite sidumine innovatiivsete õppevahendite ja õpivaraga.

Sihtgrupp

Üldhariduskoolide õpetajad, koolijuhtkond ja kutseõppeasutuste üldainete õpetajad.

Vajalikud eelteadmised

• oskab kasutada IKT riist- ja tarkvara, vajadusel abiinfosüsteemile või käsiraamatule toetudes;
• oskab koostada arvuti abil õppematerjale;
• oskab leida Internetist ja elektroonsetelt andmekandjatelt õppetööks vajalikku lisainfot;
• oskab säilitada elektroonseid materjale;
• on teadlik IKT levitamise ja kasutamisega seonduvatest juriidilistest normidest ja “headest tavadest” ning käitub vastavalt nendele;
• oskab kasutada elektroonseid suhtlusvahendeid.

Õppekava

Koolitus koosneb kümnest teemast ehk moodulist.

Kursuse käigus valmib igal kursuslasel e-portfoolio koolituse käigus valminud õppematerjalidest.

Kestus

40 + 20 akadeemilist tundi

(40 x 45 minutit auditoorset õpet ja

 20 x 45 min kodutööd, sealhulgas e-õpe).

Üks moodul auditoorset tööd kestab 4 x 45 min.

Kursuse eesmärk

Viia kokku õppemeetodid, tehnoloogia, ressursid ning klassi ja tunni organiseerimise viisid, mis toetavad õppija individuaalseid huvisid/vajadusi.

Kursus lähtub

• Põhikooli riiklikust õppekavast;
• E-õppe arengukava Õppiv Tiiger üldhariduses 2006-2009;
• õpetajate haridustehnoloogilistest pädevustest;
• kognitiivse taksonoomia põhikategooriatest;
• iseseisva õppimise ja enesehindamise põhimõtetest;
• koostööst;
• kaasaegsest õpikeskkonnast.

Meetodid

Kursus toetub erinevatele aktiivõppemeetoditele (rühmatöö, probleemõpe, uurimusõpe, individuaalne töö, e-õpe jne).

Kursuse tulemusena õppija

• Kasutab elektroonilisi suhtlusvahendeid (e-post, foorumid, portaalid) ametialastes Interneti-kogukondades osalemiseks ning õpilaste, lastevanemate ja kolleegidega suhtlemiseks
• Mõistab riist- ja tarkvara-süsteemide  tööpõhimõtteid.
• Loob ja publitseerib digitaalseid õpiobjekte ning tööjuhendeid ja rakendab neid oma töös.
• Otsib ja jagab digitaalseid õpiobjekte andmebaaside vahendusel.
• Kasutab erinevaid e-õppekeskkondi õppetöös.
• Koostab õpilastele tööjuhise  iseseisva töö toetuseks (s.h. Interneti-allikate hindamiseks).
• Juhendab õpilaste iseseisvat uurimistööd erinevate infoallikate baasil.
• Analüüsib ja hindab alternatiivseid õpiobjekte didaktilisest aspektist lähtudes.
• Organiseerib arvutikasutamist tunnis nii frontaalselt, tsentraalselt kui õpikeskustena.
• Kavandab ja korraldab IKT-põhist aktiiv- ja projektõpet ning rühmatööd.
• Rakendab IKT-d õpilase kriitilise mõtlemise arendamiseks, avatud probleemülesannete lahendamiseks, õpilaste loovuse ja koostöö arendmiseks.
• Juhendab kolleege IKT kui ainekavu läbiva teema integreerimisel ainekavadesse.
• Kavandab ja juhib koolisiseseid IKT-põhiseid koostööprojekte.
• Analüüsib ja arvestab IKT rakendamisel õppijate hariduslikke erivajadusi.
• Kasutab õppeprotsessi ja õpitulemuste analüüsil ja hindamisel uudseid IKT-põhiseid hindamismeetodeid (e-portfoolio, naabriarvustus, õpilogi jne).
• Koostab veebipõhise küsimustiku ja oskab andmeid esitada.
• Süstematiseerib ja arhiveerib digitaalseid dokumente ja õpiobjekte.
• Esitab oma loomingut, reflektsioone ja pädevus-tõendeid e-portfoolio ja/või kodulehe abil.
• Osaleb aktiivselt virtuaalse praktikakogukonna töös.
• Osaleb IKT vahendusel õpetajate koostöö- ja arendusprojektides.
• Esineb ettekandega oma e-õppe rakendamise kogemustest.
• Juhendab kolleege ja õpilasi digitaalsete infoallikate usaldusväärsuse hindamisel.
• Juhendab kolleege ja õpilasi tarkvara ja digitaalsete õppematerjalide autorikaitse küsimustes.
• Juhendab kolleege ja õpilasi IKT kasutamisega seonduvates töötervishoiu küsimustes. 

Tarkvara

• MS Office;
• Internet Explorer, Mozilla, Netscape;
• mõiste- ja mõttekaartide tarkvara;
• Hot Potatoes;
• E-Formular;
• IrfanView (mõni muu pilditöötlusprogramm).

Vahendid

• e-õppe keskkond VIKO, IVA, Plone;
• arvutid;
• videoprojektor;
• digifotoaparaat,
• puutetahvel.

 Kursuse sisu

I MOODUL Sissejuhatus kursusesse 

II MOODUL E-õppe keskkond

III MOODUL Õpimapp ja e-portfoolio 

IV MOODUL Mõtestatud õppimine 

V MOODUL Mõistekaart 

VI MOODUL Aktiivõppe sidumine e-õppega 

VII MOODUL Aktiivõpe ja uus meedia õppetöös 

VIII MOODUL Hindamine ja enesehindamine 

IX MOODUL Koostööprojektid 

X MOODUL Kokkuvõte kursusest

---

ESF Programm Õppiv Tiiger 2008-2013

Euroopa Sotsiaalfondi Programm „Õppiv Tiiger 2008-2013“ kinnitati haridus- ja teadusministri poolt 3. juulil 2008.

Programmi aluseks on „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kooli poolelijätmise vähendamine, haridusele juurdepääsu suurendamine ning õppe kvaliteedi parandamine” rakendamiseks.
Programmi üldeesmärgiks on toetada infoühiskonna arengut, elukestvat õpet ning tõsta õppe kvaliteeti ja haridusele juurdepääsu suurendamist üld- ja kutsehariduses.
Õppiv Tiiger 2008-2013 on suunatud üld- ja kutsehariduse õpetajatele, koolide infojuhtide ja haridustehnoloogidele, õppealajuhatajatele ja koolijuhtidele ning koolitajatele.
Programmi rakendusasutuseks on Haridus- ja Teadusministeerium ning programmi rakendusüksuseks Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutus Innove.
Programmi elluviijaks on Tiigrihüppe Sihtasutus.
Programmi keskmes on õpetajate e-õppe metoodika koolitus, mida viiakse läbi Tiigrihüppe Sihtasutuse koolituskeskuste baasil. Lisaks õpetajate täiendkoolitusele pakub programm IKT-alast juhtimiskoolitust koolijuhtidele. Igal aastal viiakse läbi hange koolitaja leidmiseks. Lisaks täiendkoolitusele valmib programmi raames igal aastal kaks uut õpetajakoolituse õppekava koos veebipõhiste koolitusmaterjalidega.

Kõik programmi raames läbiviidavad kursused on osalejatele tasuta!
Programmi koolitus toetub õpetajate haridustehnoloogilisele pädevusmudelile. 60-tunnine põhikursus DigiTiiger on e-õppe metoodika kursus, mis seob innovatiivsed õppemeetodid ja kaasaegseid õppevahendeid. Kursuse käigus valmib igal osalejal isiklik e-portfoolio, kuhu on koondatud kogu kursuse jooksul käsitletud materjal.

Põhikursus koosneb kümnest moodulist:

I - Õpetajate haridustehnoloogilised pädevusnõuded
II - E-õppe keskkonnad
III - Õpimapp ja e-portfoolio
IV - Mõtestatud õppimine
V - Mõistekaart
VI - Aktiivõppe sidumine e-õppega
VII - Aktiivõpe ja uus meedia õppetöös
VIII - Hindamine ja enesehindamine
IX - Koostööprojektid
X - Tagasiside ja kursuse käigus loodud e-portfooliote esitlus

Suur osa õppetööst toimub e-õppe keskkonnas - programmi administreeritakse veebipõhises sisuhaldussüsteemis Plone, õpetajate koolituses kasutatakse IVA õppekeskkonda ja tööks õpilastega koolitatakse õpetajaid kasutama koolituskeskkonda VIKO, kus iga õpetaja loob oma e-kursuse.

DigiTiiger on suunatud aineõpetajatele, kes on infotehnoloogia algteadmised juba omandanud ning soovivad neid teadmisi õppetöös aktiivselt rakendada.

Kursuse koolitajateks on konkursi korras välja valitud tegevõpetajad. Koolitusele registreerimiseks tuleb ühendust võtta otse koolitajaga.

„Õppiv Tiiger 2008-2013“ Lisakursused

• Enesekontrolli testi loomine programmiga HotPotatoes 
• Esitlused õppetöös ja nende jagamine internetis 
• KooliMill - õppematerjalide koostamine veebipõhiste vahenditega 
• Minu interneti aardelaegas 
• Uurimistöö tegemine arvutil 

o Õpiprojektid ja kaasaegsed tehnoloogiad õppetöös

Kursus keskendub projektõppe metoodika rakendamisele üldhariduskoolis nii teoreetiliselt kui ka praktiliselt. 

o Enesekontrolli testi loomine programmiga HotPotatoes

Kursuse käigus tutvutakse enesekontrolli küsimuste ja testide koostamise metoodikaga ning õpitakse looma teste programmiga HotPotatoes. Lõputööna valmib igal kursuslasel testikogu, mis avaldatakse veebis.

o Esitlused õppetöös ja nende jagamine Internetis

Kursuse käigus tutvutakse programmiga MS PowerPoint ja erinevate veebikeskkondadega (Slideburner/SlideShare, Voicethread ja Zoho/ThinkFree) ning luuakse erinevat tüüpi esitlusi ning mänge. Lõputööna valmib igal kursuslasel esitlustekogu, mis avaldatakse veebis.

o Õppematerjalide loomine ja avaldamine Internetis

Kursusel tutvustatakse erinevaid keskkondi, millega õpetaja saab luua ja avaldada elektroonilisi õppematerjale. Õpitakse kasutama kodulehe loomise programmi Composer, õppematerjalide loomise keskkonda eXeLearning, veebipõhist kodulehe keskkonda GooglePage, failide transportimise võimalusi veebis ja veebipõhiste õppematerjalide koostamise põhimõtteid.

o Interaktiivne tahvel klassiõpetajatele

Kursuse sisuks on tutvustada erinevaid Eestis levinud interaktiivseid tahvleid ning nede kasutamise metoodikaid.

o KooliMill - õppematerjalide koostamine veebipõhiste vahenditega

Kursuse sisuks on tutvustada LeMill keskkonda, õppematerjalide repositooriume ja haridusportaali Koolielu.

o Ühiskirjutamise vahendid õppetöös

Kursuse sisuks on tutvustada erinevaid internetipõhiseid ühiskirjutamise vahendeid, mis on alternatiiviks tasulisele kontoritarkvarale ja mis võimaldavad luua materjalile sisu Internetipõhiselt (WIKI, Zoho, Google, Ajaveeb).

o Digipildid õppetöös

Kursusel tutvutakse digitaalfotograafia põhitõdedega ja uuritakse erinevaid näiteid, kuidas digipilte õppetöös rakendada. 

---

Refleksioonid

Lisakursustel Õppematerjalide loomine ja avaldamine (dets 2009) ja Testide loomine programmiga HotPotatos (märts 2010) osalenud õpetajate koolituse tagasiside kokkuvõte

Mis oli selle kursuse kõige tugevam külg?

• Õppematerjal on väga vajalik õpetajale, et õppematerjale elektrooniliselt valmistada.
• Mul õnnestus kursusel valmis saada oma lõputöö. Ajaliselt oli seda võimalik teha.
• Mulle meeldis, et ei olnud palju erinevaid tegevusi, palju oli kordavat - nii saab kõik paremini selgeks.
• Praktilise töö kogemuste saamine. Meeldiv õhkkond, koolitaja tähelepanelik suhtumine, abivalmidus, kannatlikkus.
• Hea võimalus luua õppematerjale
• Ajakohane ja võimalus kasutada koolitöös.
• Meeldiv ja pingevaba suhtlemine uute teadmiste omandamisel.
• IT vahendite kasutamise õppetöös tunni atraktiivsemaks muutmisel.
• Koolitaja esinemisoskus
• alati sõbralik juhendamine
• Praktiliste oskuste saamine, põhjalikud juhendid. Aitäh!
• Praktiliste oskuste omandamine õppematerjalide loomisel. Väga asjatundlik juhendamine ja meeldiv suhtlemine.
• Praktiliste oskuste saamine, põhjalikud juhendid. Aitäh!
• Palju praktilisi töid, meeldiv koolitaja
• Andis palju uusi senitundmatuid võimalusi õppematerjalide koostamiseks
• ...terve kursus oli hea.
• vajalikud programmid õppmaterjalide koostamiseks
• Oskan rakendada oma töös õpitud materjali.
• Vajalikud ja ajakohased õppematerjali valmistemise programmid, mida saab kasutada õppetöös.
• õppisin tegema veebilehti
• Saab oma töös kasutada!
• Oskan teha veebilehte
• Oskan teha veebilehti.
• Praktilised tööd
• Õppematerjal väga vajalik
• Õppematerjalide loomine ja avaldamine internetis
• Praktiline töö.
• Uued teadmised ja võimalused materjalide avaldamiseks.
• Sain teadmisi kodulehekülje koostamiseks
• Hea ülevaade õppematerjalide valmistamisest ja avaldamisest Internetis
• materjalide koostamine ja avaldamine internetis
• Koolitus oli väga praktiline ja konkreetsele tööülesandele suunatud.

Mis oli selle kursuse kõige nõrgem külg?

• Liiga kiire tempo. Kui sattusid hätta millegagi, oli raske teistele järele jõuda.
• Ei oskagi öelda.
• Enda eelteadmised, töövõtted, mida hästi ei valda (kuid sain abi ja õpetust).
• Kuna sain kursuselt väga palju kasu, ei oska nõrkusi leida.
• Ei oska nõrkusi esile tuua. Kõik oli arusaadav ja jõukohane.
• Nõrkusi ei jõudnud avastada, tempo oli jõukohane ja arusaadav õppematerjal.
• Nõrkusi ei õnnestunud avastada. Suhtumine oli väga toetav, tempo jõukohane.
• Aega oli liialt vähe.
• toimus peale pikka tööpäeva
• suur maht lühikese ajaga
• Nõrgemat külge on raske esile tuua. Kui midagi oli, selgub see siiski alles edaspidise töö käigus.
• Selleks, et öelda, mis oli nõrgim külg, peaksin ise spetsialist olema. Kuna ma seda mitte pole, siis minu jaoks domineerisid ainult tugevused.
• Nõrgemat külge on raske esile tuua. Kui midagi oli, selgub see siiski alles edaspidise töö käigus.
• Tempo minu jaoks liiga kiire (endal vähe eelteadmisi)
• iseenda abitus ja kohatine abitus, kohmakus
• ...terve kursus oli hea, nõrkusi ei olnud.
• ei oska öelda
• Võiks kesta kauem.
• Nõrku külgi ei olnud
• erinevate programmiosade pikem harjutamine
• Võiks olla pikem, palju materjali nii lühikese aja jooksul, liiga kiire tempo minu jaoks.
• Oleks võinud kesta veidi kauem aega.
• Kiire tempo
• Kiire tempo, osalejate oskused erinevad.Üleskirjutamisel võis kergesti maha jääda
• Koolitusel osalejate tase väga erinev.
• Kursusel osalejad oleks pidanud olema ühel arvutioskuse tasemel. Osad osalejad oskavad arvutid kasutada väga minimaalselt, nende järgi oodates läheb palju aega.
• Mõne teemaga oleks meeleldi pikemalt tegelenud, nt oleks testi siin valmis teinud. Kahjuks pean kodus jätkama.
• Praktiliste harjutuste jaoks ei jätkunud alati aega.
• vähe aega

Mis oli kursuse kõige tugevam külg?

Vastavad koolitatavad:

1. Lisakursus Uurimistöö arvutil

• Teema aktuaalsus ja koolitaja
• Tasemel juhendaja
• Saab rakendada oma töös
• Praktilisus
• Edaspidiseks väga vajalik
• Põnevus
• Praktiline teostus ja koolitaja kõrge kompetentsus.

2. Põhikursus Digitiiger